Annetajale

Annetamine on üks lihtsamaid viise aidata kaasa tegevustele, mida oluliseks pead, olgu siis oma kogukonnas, erialal või ühiskonnas laiemalt. Annetajate abiga päästetakse elusid, aidatakse hättasattunuid, ennetatakse ja lahendatakse probleeme, korraldatakse kultuuri- ja spordisündmusi, tegutsevad õpi- ja huvialaringid.

Kuidas annetamistalgutel osaleda?

Kõige lihtsam: vali kaardilt talgud ja toeta nende tegevust jõukohase annetusega. Talgukaardi leiad siit. Kutsu ka oma lähedasi, sõpru ja tuttavaid annetama – sellega oled oma toetatavale vabaühendusele veel mitmekordselt kasulik.

Lisaks:

Kutsu näiteks sõbrad õhtusöögile, minge matkale või võtke koos midagi muud toredat ette, rääkige selle käigus heategevusest ja pange ühiselt kokku summa, mis sellele organisatsioonile annetada.

Leppige kokku summa, mida igaüks panustab, ning otsustage ühiselt, millisele vabaühendusele see anda.

Näiteks maiustuste või alkoholi ostmine, liigu oma auto või takso asemel ühistranspordiga või jala, võta topsikohvi ostmise asemel jook kodust termosega kaasa – ning anneta nõnda kokku hoitud raha heategevuseks.

Otsusta näiteks, et annetad mingi aja jooksul kindla summa iga loetud raamatulehekülje, läbitud trennikilomeetri vms pealt. Mida rohkem loed või trenni teed, seda kasulikum oled ka enda toetatavale organisatsioonile!

Pane paika kindel summa või protsent sissetulekust, mida nüüdsest alates iga kuu heategevuseks andma hakkad.

Hoia sotsiaalmeedia vahendusel ka teisi kursis, mida oled ette võtnud, kuidas sul läheb, ja kutsu neid üles sarnaseid asju ette võtma tegema.

Kui sul endal, su töökohal või huviringil on tulemas tähtpäev, mille puhul tavaliselt kingitusi tehakse, leppige kokku, et loobute seekord kingitustest ning annetate selle raha hoopis heategevuseks.

Miks ma peaks üldse annetama?

Annetamine on üks lihtsamaid viise aidata kaasa tegevustele, mida oluliseks pead, olgu siis oma kogukonnas, erialal või ühiskonnas laiemalt. Annetajate abiga päästetakse elusid, aidatakse hättasattunuid, ennetatakse ja lahendatakse probleeme, korraldatakse kultuuri- ja spordisündmusi, tegutsevad õpi- ja huvialaringid.

Ühiskonnad, kus heategevus on au sees ja levinud, on tugevamad, õnnelikumad, tervemad, turvalisemad ja edukamad. Lisaks mõjub annetamine hästi annetajale endale. Käitumisteadlased toovad välja, et regulaarne heategevus muudab annetajat õnnelikumaks, nagu muudki tegevused, millega teistele kasulikud ja nende silmis hinnatud oleme. Õnnelikud inimesed on enesekindlamad, tõhusamad oma tegevustes, tervemad, saavad elus paremini hakkama. Seega, kuigi öeldakse, et raha eest õnne ei saa, tuleb välja, et saab küll – juhul kui kasutada raha heategevuseks.

Kuidas valida valdkonda ja organisatsiooni, kuhu annetada?

Suur osa annetajaid toetab valdkonda, millega neil on isiklik kokkupuude, olgu rõõmsal või kurval põhjusel. Sel on omad eelised: neist teemadest oleme rohkem huvitatud, paremini kursis probleemide, nende lahendamisvõimaluste ja tugevate tegijatega. See aitab teha targemaid ja heldemaid annetamisotsuseid.

Teistsugust lähenemist soovitab efektiivse altruismi liikumine. Selle kohaselt pole tähtis isiklik kokkupuude, vaid küsimus, millisele organisatsioonile annetades on sama suure summaga võimalik tuua kõige suuremat kasu ehk aidata võimalikult paljusid inimesi võimalikult suurel määral. 

Tegemist on sisuliselt samasuguse kaalutlusega, nagu olulisemate ostu- või investeerimisotsuste puhul, kus võrdleme erinevaid võimalusi ning valime neist kõige parema.

Kui palju peaks annetama?

Kõlab klišeena, aga tõepoolest – iga annetus aitab. Loomulikult erinevad summad, mis on vaja kokku saada näiteks kiriku ehitamiseks, haruldase haigusega inimese raviks, kunstinäituse või laste-ekskursiooni korraldamiseks. Ka väikestest summadest saab kokku suur, kui toetajaid on palju. 

Üleskutsete peale annetamise asemel (või selle kõrval) võib aga annetaja võtta ka ise aktiivsema rolli, sarnase investorile. Sel juhul pane paika kindel summa (olgu kasvõi mõned eurod) või protsent oma sissetulekust, mida iga kuu heategevuseks annad. Kui aja möödudes näed, et saad endale lubada ka suuremat annetamist, saad neid piire tõsta.

Kas teha ühekordne või püsiannetus?

Ühekordsed annetused on igati piisavad olukorras, kus raha kogutakse millegi ostmiseks või ehitamiseks, ürituse korraldamiseks, konkreetse abivajaja ajutise mure lahendamiseks või muuks selliseks – tegevusteks, mis vajavad ühekordset pingutust. 

Suur osa vabaühenduste tegevusi ei ole aga sellised ühekordsed “projektid”, vaid vajavad aastate või ka aastakümnete pikkust järjepidevat tööd – olgu teemaks haridus, loodus- ja loomakaitse, ohvriabi, vanemateta laste, puuetega või vaesuses inimeste aitamine jne. Sellistele organisatsioonidele on enam tuge, kui teed internetipangas püsikorralduse ning annetad neile jõukohase summa regulaarselt. Selline püsiv toetus võimaldab vabaühendusel oma sissetulekuid ja tegevusi ka paremini plaanida ning nõnda oma töös tulemuslikum olla.

Annetasin. Kas ma peaks veel midagi tegema?

Räägi oma annetusest sõpradele-tuttavatele ning kutsu ka neid annetama. On päris tavaline, et kui oleme näiteks vaadanud head teatrietendust või avastanud väärt söögikoha, jagame seda infot ka teistega, et nemadki võiksid sellest osa saada. Annetamisesse tasub suhtuda samamoodi. Kui tood lisaks oma annetusele ka sõbrad-tuttavad annetama, oled aidanud mitmekordselt.

Tahan veel täpsemalt teada

Kui tunned ja usaldad abivajajat ning saad teda aidata, pole teie vahele muidugi mingit organisatsiooni vaja. Enamasti ei ole olukord aga nii, ning siis on mõistlikum jätta aitamine spetsialistide tööks ja toetada neid selles annetajana. Oma eriala õppinud ja sellel töötavad inimesed teavad kõrvalseisjatest paremini, kes ja millist abi vajavad. Sageli on vabaühendusel  ka muid toetajaid, mis võimendavad annetust ja niimoodi saad sellega aidata rohkemaid inimesi. Samuti on vabaühenduste raha-asjad paremini kontrollitavad kui üksikisiku pangakontol toimuv ning annetamine seega turvalisem. Erinevalt üksikisikule antud rahast on vabaühendustele tehtud annetustelt võimalik saada tulumaksutagastust, mistõttu on neile annetamine ka rahaliselt soodsam.

Ära anna oma raha suvalisele küsijale tänaval või sotsiaalmeedias, kelle puhul on keeruline kontrollida, mis annetusest edasi sai. Tuntumate annetusekogujatega ei ole Eestis vähemalt sel sajandil pettusejuhtumeid olnud; üksikud probleemid vähem kogenud organisatsioonidega on tulenenud pigem saamatusest, mitte pahatahtlikkusest.

Meelerahu tagamiseks on mõistlik valida toetamiseks üks või mõned organisatsioonid, kelle tegevusega jõuad end kursis hoida. Kui kõhkled, võta rahulikult aega infot koguda. Iga tõsiseltvõetav vabaühendus jagab meeleldi infot, mille jaoks ta annetusi kogub, kuidas neid kasutab ja mis tulemusi on saavutanud. Kui selline info pole kergesti leitav, pole mingit põhjust sellele organisatsioonile annetada. Nõu küsimiseks võid alati pöörduda vabaühendusi ühendava ja annetamiskultuuri edendamisega tegeleva Vabaühenduste Liidu poole.

Abivajadused on erinevad ja seega ka vabaühenduste ülesanded, nõnda ei saa siin konkreetse protsendi-numbriga vastata. Tavaliselt on sellise küsimuse taga soov, et annetusest ei kaetaks organisatsiooni püsikulusid, näiteks palgad, kontor, transport, teavitus jms.

Tuleb aga silmas pidada, et ka need kulud on loomulik osa tööst ning paljalt nende osakaal ei ütle veel midagi vabaühenduse tõhususe kohta. Mõned organisatsioonid koguvad raha kellelegi edasiandmiseks (näiteks makstes raviarveid või ostes abivajajatele tarvilikke asju), nende kulud on tavaliselt väiksemad. Teisiti on lugu vabaühendustes, kes vahetult abivajajatega töötavad, näiteks hooldades puuetega inimesi, nõustades vägivallaohvreid või toimetulekuraskustes peresid, tegeledes koduta loomadega, kaitstes nõrgemate huve poliitikate kujundamisel jne. Kõik selliste töödega seotud kulud ongi otseselt abivajajate aitamine, nagu ka tugitegevused, näiteks raamatupidamine, sest tahame ju, et toetatava organisatsiooni raha-asjad oleks laitmatult korras. 

Seades vabaühendusele ranged piirangud, mida nad tohivad meie annetusega teha ja mida mitte, võime aitamise asemel neile hoopis lisatööd tekitada. Mõistlikum on esmalt vaadata vabaühenduse töö tulemusi, võrrelda neid teiste sarnaste organisatsioonide omadega, ning kui tekib kahtlusi kulutuste otstarbekuses, siis selle kohta vabaühenduselt küsida. Kui sa vastust ei saa või see sind ei rahulda, on alati võimalik toetada mõnd teist, paremini töötavat organisatsiooni.

Igas eluvaldkonnas – hariduses, tervishoius, sotsiaalhoolekandes jne – ületavad riigieelarvest pärit summad mõistagi kordades annetustest kogutut. See aga ei tähenda, et kõik ühiskonnas vajalik üksnes riigi rahaga tehtud saaks. On olukordi, kus annetused aitavad vabaühendustel kiiresti reageerida seal, kus riigiaparaadil läheks kauem aega või mida poliitikud-ametnikud pole piisavalt oluliseks pidanud. Teistel juhtudel võimaldab annetajate abi teha rohkem ja paremini kui saaks üksnes riigieelarve kaudu. 

Annetused aitavad vabaühendustel tagada ka sõltumatust riigi või kohalikust võimust ning võimaldavad tegevustes suuremat paindlikkust. Kindlasti on terve rida ettevõtmisi, mille puhul ongi normaalne, et neid rahastavad asjast huvitatud annetajad – vaevalt jõuaksime ülal pidada ja sooviksimegi riiki, kes kõik ühiskondlikud asjad kodanike eest ära teeb.

Kui aga leiad, et mõnes olulises teemas peaks riigi panus oluliselt suurem olema, on mõistlik oma annetusega toetada huvikaitseorganisatsioone, kes seisavad valdkonna eest poliitika kujundamisel.

Kui annetad vabaühendusele, kes kuulub tulumaksusoodustusega organisatsioonide nimekirja (selliseid on Eestis u. 2500, sh. kõik tuntumad annetustekogujad), saad selle summa oma maksustatavast sissetulekust maha arvata. Anna selleks annetuse saajale teada ka oma isikukood, siis kajastub annetus juba su eeltäidetud tuludeklaratsioonil. Tõsi, praegu kehtiva seaduse kohaselt saab maha arvata kuni 1200 eurot aastas ning lisaks annetustele lähevad selle sekka ka nt. koolituskulud ja eluasemelaenu intressid.

Sõltuvalt vabaühenduse tegevusest võib neile palju kasu olla ka riietest või esemetest, mida sa ise enam ei vaja, kuid mida teised saaksid kasutada. Samuti võib olla kasu sinu ajast, teadmistest ja oskustest, mida saad vabatahtliku abilisena pakkuda. Võimalusi on palju ning täpsemalt maksab uurida nende käest, keda aidata soovid (ning kindlasti mitte solvuda, kui neil parajasti sinu asju vaja pole või vabatahtlikele rakendust ei leidu).

Leht saab otsa, aga tahan veel edasi lugeda

Loe Giving Tuesday’st lähemalt koduleheküljelt ning Edasi.org ilmunud intervjuust nende eestvedajaga: “Asha Curran: on vastutustundetu oma annetustest mitte rääkida.” 3. detsembril toimuvad sarnased annetamistalgud veel umbes 50 riigis üle maailma.