Annetajale

Kutsu näiteks sõbrad õhtusöögile, minge matkale või võtke koos midagi muud toredat ette, rääkige selle käigus heategevusest ja pange ühiselt kokku summa, mis sellele organisatsioonile annetada.

Leppige kokku summa, mida igaüks panustab, ning otsustage ühiselt, millisele vabaühendusele see anda.

Näiteks maiustuste või alkoholi ostmine, liigu oma auto või takso asemel ühistranspordiga või jala, võta topsikohvi ostmise asemel jook kodust termosega kaasa – ning anneta nõnda kokku hoitud raha heategevuseks.

Otsusta näiteks, et annetad mingi aja jooksul kindla summa iga loetud raamatulehekülje, läbitud trennikilomeetri vms pealt. Mida rohkem loed või trenni teed, seda kasulikum oled ka enda toetatavale organisatsioonile!

Pane paika kindel summa või protsent sissetulekust, mida nüüdsest alates iga kuu heategevuseks andma hakkad.

Hoia sotsiaalmeedia vahendusel ka teisi kursis, mida oled ette võtnud, kuidas sul läheb, ja kutsu neid üles sarnaseid asju ette võtma tegema.

Kui sul endal, su töökohal või huviringil on tulemas tähtpäev, mille puhul tavaliselt kingitusi tehakse, leppige kokku, et loobute seekord kingitustest ning annetate selle raha hoopis heategevuseks.

Kui tunned ja usaldad abivajajat ning saad teda aidata, pole teie vahele muidugi mingit organisatsiooni vaja. Enamasti ei ole olukord aga nii, ning siis on mõistlikum jätta aitamine spetsialistide tööks ja toetada neid selles annetajana. Oma eriala õppinud ja sellel töötavad inimesed teavad kõrvalseisjatest paremini, kes ja millist abi vajavad. Sageli on vabaühendusel  ka muid toetajaid, mis võimendavad annetust ja niimoodi saad sellega aidata rohkemaid inimesi. Samuti on vabaühenduste raha-asjad paremini kontrollitavad kui üksikisiku pangakontol toimuv ning annetamine seega turvalisem. Erinevalt üksikisikule antud rahast on vabaühendustele tehtud annetustelt võimalik saada tulumaksutagastust, mistõttu on neile annetamine ka rahaliselt soodsam.

Ükski rahaline tehing – olgu millegi ost-müük, laenamine, investeerimine või siis annetamine – pole 100% riskivaba. Oht petturite ohvriks langeda ei ole Eesti heategevuses küll suur ning väärkasutamise juhtumid on puudutanud pigem väikest osa annetatud summadest, kuid mõistlikud ettevaatusabinõud aitavad vähendada halbade kogemuste võimalust.

Ära anna oma raha suvalisele küsijale tänaval või sotsiaalmeedias, kelle puhul on keeruline kontrollida, mis annetusest edasi sai. Meelerahu tagamiseks on mõistlik valida toetamiseks üks või mõned organisatsioonid, kelle tegevusega jõuad end kursis hoida. Kui kõhkled, võta rahulikult aega infot koguda. Iga tõsiseltvõetav vabaühendus jagab meeleldi infot, mille jaoks ta annetusi kogub, kuidas neid kasutab ja mis tulemusi on saavutanud – aga ka sellest, millised on ta tegevusega kaasnevad riskid ja kuidas neid maandatakse. Kui selline info pole kergesti leitav, pole mingit põhjust sellele organisatsioonile annetada. Nõu küsimiseks võid alati pöörduda vabaühendusi ühendava ja annetamiskultuuri edendamisega tegeleva Vabaühenduste Liidu poole.

Abivajadused on erinevad ja seega ka vabaühenduste ülesanded, nõnda ei saa siin konkreetse protsendi-numbriga vastata. Tavaliselt on sellise küsimuse taga soov, et annetusest ei kaetaks organisatsiooni püsikulusid, näiteks palgad, kontor, transport, teavitus jms.

Tuleb aga silmas pidada, et ka need kulud on loomulik osa tööst ning paljalt nende osakaal ei ütle veel midagi vabaühenduse tõhususe kohta. Mõned organisatsioonid koguvad raha kellelegi edasiandmiseks (näiteks makstes raviarveid või ostes abivajajatele tarvilikke asju), nende kulud on tavaliselt väiksemad. Teisiti on lugu vabaühendustes, kes vahetult abivajajatega töötavad, näiteks hooldades puuetega inimesi, nõustades vägivallaohvreid või toimetulekuraskustes peresid, tegeledes koduta loomadega, kaitstes nõrgemate huve poliitikate kujundamisel jne. Kõik selliste töödega seotud kulud ongi otseselt abivajajate aitamine, nagu ka tugitegevused, näiteks raamatupidamine, sest tahame ju, et toetatava organisatsiooni raha-asjad oleks laitmatult korras. 

Seades vabaühendusele ranged piirangud, mida nad tohivad meie annetusega teha ja mida mitte, võime aitamise asemel neile hoopis lisatööd tekitada. Mõistlikum on esmalt vaadata vabaühenduse töö tulemusi, võrrelda neid teiste sarnaste organisatsioonide omadega, ning kui tekib kahtlusi kulutuste otstarbekuses, siis selle kohta vabaühenduselt küsida. Kui sa vastust ei saa või see sind ei rahulda, on alati võimalik toetada mõnd teist, paremini töötavat organisatsiooni.

Igas eluvaldkonnas – hariduses, tervishoius, sotsiaalhoolekandes jne – ületavad riigieelarvest pärit summad mõistagi kordades annetustest kogutut. See aga ei tähenda, et kõik ühiskonnas vajalik üksnes riigi rahaga tehtud saaks. On olukordi, kus annetused aitavad vabaühendustel kiiresti reageerida seal, kus riigiaparaadil läheks kauem aega või mida poliitikud-ametnikud pole piisavalt oluliseks pidanud. Teistel juhtudel võimaldab annetajate abi teha rohkem ja paremini kui saaks üksnes riigieelarve kaudu. 

Annetused aitavad vabaühendustel tagada ka sõltumatust riigi või kohalikust võimust ning võimaldavad tegevustes suuremat paindlikkust. Kindlasti on terve rida ettevõtmisi, mille puhul ongi normaalne, et neid rahastavad asjast huvitatud annetajad – vaevalt jõuaksime ülal pidada ja sooviksimegi riiki, kes kõik ühiskondlikud asjad kodanike eest ära teeb.

Kui aga leiad, et mõnes olulises teemas peaks riigi panus oluliselt suurem olema, on mõistlik oma annetusega toetada huvikaitseorganisatsioone, kes seisavad valdkonna eest poliitika kujundamisel.

Kui annetad vabaühendusele, kes kuulub tulumaksusoodustusega organisatsioonide nimekirja (selliseid on Eestis u. 2500, sh. kõik tuntumad annetustekogujad), saad selle summa oma maksustatavast sissetulekust maha arvata. Anna selleks annetuse saajale teada ka oma isikukood, siis kajastub annetus juba su eeltäidetud tuludeklaratsioonil. Tõsi, praegu kehtiva seaduse kohaselt saab maha arvata kuni 1200 eurot aastas ning lisaks annetustele lähevad selle sekka ka nt. koolituskulud ja eluasemelaenu intressid.

Sõltuvalt vabaühenduse tegevusest võib neile palju kasu olla ka riietest või esemetest, mida sa ise enam ei vaja, kuid mida teised saaksid kasutada. Samuti võib olla kasu sinu ajast, teadmistest ja oskustest, mida saad vabatahtliku abilisena pakkuda. Võimalusi on palju ning täpsemalt maksab uurida nende käest, keda aidata soovid (ning kindlasti mitte solvuda, kui neil parajasti sinu asju vaja pole või vabatahtlikele rakendust ei leidu).